1. “Mõmm-mõmm,
mõmm-mõmm,”
nutab karujõmm.
“Olen hirmus unine,
mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm!
Minu memm läks maasikale,
minu taat läks vaarikale.
Kes küll laulaks “Ää-äh, ää-äh,
magama nüüd jää-äh, jää-äh!”
2. “Summ-summ-summ-summ,”
lendab mesimumm.
“Oled väike rumal karujõmm!
Laula ise “Ää-äh, magama nüüd jää-äh!”
Kui sa laulad, oled pai,
siis su memm toob maasikaid.
Kui sa laulad, oled pai,
siis su taat toob vaarikaid!
Summ-summ-summ-summ!”
ütles mesimumm.
3. “Mõmm-mõmm,
mõmm-mõmm,”
laulab karujõmm.
Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään.
Siis mu memm toob maasikaid
ja taat toob metsast vaarikaid.
Laulan ise ää-äh, ää-äh,
magama nüüd jää-äh, jää-äh!
Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm!
uinus väike jõmm.
1. Uhti,
uhti, uhkesti
viisk läks Tartust Viljandi,
kaasas põis ja õlekõrs,
õlekõrs kui sääseõrs.
:,: Ei saa üle Emajõest,
hüva nõu nüüd kallist tõest!:,:
2. Viisk
siis ütles targasti
oma seltsilistele:
“Otsas häda, otsas vaev,
põis ju meil kui loodud laev!
:,: Kõrs on mastiks kõlbulik,
mina olen laevnik!”:,:
3. Põis
aga vastas põrinal,
väga kõlav kõri tal:
“Viisu nõu on imelik,
laev ju olgu laberik!
:,: Vaatke, kui ma veeren vees,
kohe oletegi sees!”:,:
4. Kõrs
siis heitis pikali,
sillakene valmiski.
Viisk nüüd hüüdis: “Sild on hea!
Mina sammun üle pea.”
:,: Astus sammu, astus kaks,
sillakene katki praks!:,:
5. Põnnadi,
põnnadi, hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis.
“Vaata, kuidas rumalad
uppusid nüüd mõlemad.”
:,: Tõmbas enda õhku täis
1. Juba linnukesed
väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind;
lapsed, kes kui vangis eland
pole ammu murul käind.
2. Orus ojakene
voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
1. Hiiretips
läks putru keetma
tipa-tapa tibule.
Sidus saba põlleks ette,
pani paja tulele.
Võttis kulbiks käpaküüne,
hakkas putru maitsema.
Sabaots läks sõlmest lahti,
hakkas putru segama.
2. Maitses
suu ja segas saba,
küll on puder täna hää!
Hiiretipsu kõht on tühi,
järgi midagi ei jää.
Tral-lal-lal-lal…
Põdral
maja metsa sees,
Väiksest aknast välja vaatab:
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
“Kopp, kopp, lahti tee,
metsas kuri jahimees!”
“Jänes, tuppa tule sa,
anna käppa ka!”
1. Lumi tuli
maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.
2. Kingsepp
läheb mööda, tal kahju on neist,
ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt.
Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea.
Nüüd saabastega käia on lume peal hea.
Pere uinub,
tuled kustund juba, kustund juba.
Rahus maja, vaikne iga tuba, iga tuba.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
Kuulge, kes
säält keldrist tuleb vargsi, tuleb vargsi?
Need ju haldjad liginevad argsi, üsna argsi.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
Küllap
on nad tuttavad vist looga, selle looga,
et siin tehti päeval jõulurooga, jõulurooga.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
Laual mõdu,
vorstid, koogid, saiad, koogid, saiad,
sinna üles ronivadki maiad, ah, te maiad!
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
Kuuse all
siis läheb mäng neil lahti, mäng neil lahti,
kuni selleks koit veel annab mahti, annab mahti.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
Tasahilju
lahkub haldjarodu, haldjarodu,
sinna, kus on ikka nende kodu, nende kodu.
Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!
1. Oh, kuusepuu,
oh kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
Ei mitte üksi suisel aal,
vaid talvel ka siin külmal maal.
Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
2. Oh, kuusepuu,
oh kuusepuu,
sa oled mulle armas!
Sind jõuluks metsast tuuakse
ja küünlad külge pannakse.
Oh, kuusepuu, oh kuusepuu,
sa oled mulle armas!
3. Oh, jõulupuu,
oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Su juures lapsed laulavad
ja rõõmsalt kinke ootavad.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Üle
lume lagedale
viib meid rõõmus talvetee.
Tee viib orust mägedele,
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
lajatagu laulukeel!
Helisegu aisakellad
lumerikkal talveteel.
Uhke kuuse
tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Lõbusama tuju loome,
jõulutuju kõigile.
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees!